Kalender 2019

Viimsi vald 100

Tahtsin, et kalendril oleks vanaaegne hõng. 

Tagapapp on veidi suurem, kõik kuude lehed on alt stantsitud laineliseks. 

Näitus Viimsi küladest -- Viimsi vald 100

Kõik, mis meil teada on vanadest ja uutest küladest Viimsis, ühes kõige kiiremini muutunud ümbruskonnas Tallinna külje all. Näitus ripub üleval Rannarahva Muuseumis. 

Asukoha tahvel külade piiridega, lisaks baasinfot. 

Vanadel kaartidel on ära märgitud mõisad, mis on külade ajaloos rolli mänginud.

Iga küla sai oma tahvli. Kokku sai tahvleid ilmatu hulk – 19.

Need kolm küla on minule olulised olnud.

Edaspidi saab iga küla oma tahvli endale, saavad ise meenutada ja külalistele näidata.

Koržetsi lasteraamat

Vigurivänt Vladislav lasi Hillar Metsal teha pildid ja palus minul raamatu kokku panna.

Õnneks läks korda veenda autorit vuntside vajalikkuses kaaanel :)

Vahelehtedele ja ees- ja tagalehtedele sai palju mummusid.

Rootsi-Kallavere küla tutvustus

Kõik, mida Külvi Kuusk Kella talust (pildil ülal) pidas vajalikuks üles tähendada meie armastatud pärli – imekombel osaliselt säilinud hõnguga vana küla kohta. 

Tahvel sai üles riputatud hoone paekiviseinale, mille taga on külamuuseumi väljapanek.

Kelgumäe pilt on võetud suunast, kus asus talu, milles sündis ka minu vanavanaema.

Haapsalu 740 näitus linnaruumis

Raamatule lisaks telliti näitus õueruumi, kasutasime samu pilte, mis raamatus. Koostas Ülla Paras, konstruktsioonid teostasMetaller, tekstiili printis Lipuvabrik, Viscomid printis Grano.

Kavandasin rea väheldasi vaatlusnišše, et vaataja saaks lausa pildi sisse minna.

Otsa peal on endise Dietrichi pagarid, vasemal suvitajad. 

Üle pika aja tegin midagi kombinatoorikalaadset klassikalisest materjalist ja meetoditega.

Siit paistab koht – praeguse Dietrichi vastas.

Hämmastavalt kehv oli muljet pildi peale saada. See on vaatamiseks tehtud ja parim on vaadata laste silmade kõrguselt. Loodetavasti haaravad pildid neid mõjusalt oma embusesse.

Raam-elementide peal on tekstiilile prinditud pildid, raamid on niplitega kokku tõmmatud ja read fikseeritud Viscomile trükitud piltidega. Orkaanide vastu kindlustasime rea varjatud šahtidesse riputatud liivaämbritega. Sounds pretty witty, onju :)

Mida õppisin – ära hoia kokku linnavalitsuse raha! Tahtsin ju ülemised pildid printida opaalpleksiklaasile, et neist valgus läbi kumaks, aga ei raatsinud, kippus kalliks minema. Aga oleks ilmselgelt parem olnud.

Ja kõik see värk oleks võinud olla veidi veel suurem. Aga vähemalt ei mõju liigse laristamisena. Äkki saab järgmisel korral elemente taaskasutada ja siis ootavad ees ka uued võimalused.

Raamat Haapsalu 740

Seekord pidulikult: juubeli tähistamiseks tellis linnavalitsus raamatukujunduse.
Värske raamatukuhja taga autor-koostaja Ülla Paras (tumepea heledal taustal) ja mina (helepea tumedal taustal)! Hurraa, fotograaf Arvo Tarmula! 

Ülla jaotas raamatu sisu parajateks teemaplokkideks. Ta oli kõik pildid juba välja valinud, järjestanud ja puistanud nende juurde asjakohaseid tekstilõike. Osa tekste pärineb fotode kaasaegsetelt, osalt on Ülla palunud praegustel linnaelanikel sõna sekka öelda. Respekt! Tegelikult polegi ma saanud kujundada nii perfektselt ette valmistatud raamatut, ja – ime mis ime – see olla Üllal alles esimene raamat teha!

Linna vanust tõestav ürik.

Ausbergi pagariäri Viieristil, mis on üks toredaid paiku linnas tänini.

Keisriperekond aurulaevade-eelsel ajal linnast lahkumas.

Aurik Konstantin, mis tõi linna palju maksujõulisi suvitajaid.

Selle raudteejaamapildi (foto Markus Sein) panime ees- ja tagaleheks teadlikult kui loitsu – ehk tuleb rong ikka tagasi!

Ahjaa, selle raamatu puhul ilmutas end alatult kirjavea-vanatühi, pidin häbi pärast maa alla vajuma, mõistmata, mis toimunud on. Ekraanil kõik ju korras!!! Siis selgus, et mu näpp oli ilmselt lipsahtanud ja teinud linnukese kohta "selle loo puhul selle parandaja vigu mitte arvestada"... Ülla, nutikas autor, tuli välja lahendusega, mis pani iile täpi – lisasime sellise ägeda järjehoidja:

Raamat rannaküladest

Püünsi rahva ja meie (Külvi Kuusk, Maivi Kärginen ja mina) hoole ja armastusega tehtud raamat Viimsi rannarahva vanadest ja uutest aegadest, nende iidsest seotusest mere, Pirita kloostri ja Tallinnaga. Tegemine andis mõnusalt sügavama TAJU aegadest ja inimestest sel armsal rannaribal. Raamat on täis teavet ja põnevat lugemist nii vanadele randlastele ja nende järeltulijatele kui ka uutele viimsilastele, kes soovivad end konteksti sobitada.

Raamatust leiate ainulaadse MAAKAARDI vanade talude piiride ja tänaste kruntidega. Lisaks talude PEREMEESTE põhjaliku põlvnemisülevaate -- kes oli, kes tuli, kes läks, kes jäi. 

Arhiivides tuhnisid, naabertaludest pilte kogusid ja ilusad merevaated pildistasid püünsilased ise. Vajalik täiendus meie ägedale kalahõngulisele raamatureale, kus on juba Aksi, Naissaar ja Prangli.

selline vaade võis avaneda ka muinasaja inimese pilgule

ka see näib üpris ajatu vaatepilt

kuidagi tuttav aeg, siis olin mina ise Nõmmel väike

ja neid mehi ma vist isegi mäletan kaatriga Rohuneeme ja Aegna vahet sõitmas. Olin ise ka vahel küüdis.
See sõit kuulus minu õnneliku lapsepõlve juurde. 

Heeroldi Haapsalu-kodu

Jüri Kuuskemaa (hurraa sünnipäevalaps, 75!) kirjutas üles oma Haapsalu maja loo, 

kaevudes nii ajalukku kui ka majja enesesse – pööningust-keldrist
majaümbruse pinnaseni --- sestap pealkiri KODUARHEOLOOGIA. 

Vana hoone õitseng jäi (vist) barokiajastusse. Selleks ajaks, kui Kuuskemaa selle omanikuks sai, oli hoone veidi "kulunud" -- sellest tuleneb vallatu sõnaühend "barokkbarakk".

Ma ei tea, kuidas teie, aga mind kisub kaasa igasugune pilk minevikku, imetlen tunnistähti aegadest, mis on olnud ja läinud -- nii et kujundasin teksti raamatuks suurima heameelega.

Tohtisin kasutada Kaido Haageni imelisi pilte hoone hetkeseisust. 

Illustratsiooniks lisasin omatehtud pilte esemetest, millele tekst viitab. 

Need on praegu Arhitektuurimuuseumis näitusel.

Kirjastus Hea Lugu. 2017.

portselanitükid, veidi õnnelikuma saatusega tarbeesemed, pisikesed tunnistähed elust, mida elati selles majas varem...

ja nurgake näituselt Arhitektuurimuuseumi keldris, pühendatud Haapsalu kuurordi ausuvitajale Betty Kuuskemaale, kes oli raamatu autori vanaema.

iga suvitajatoa kohustuslik element -- pesulaud, "barokkbaraki" põliselanik.

Digital bluffing -- vasikanahkne köide

Pole ju mõeldav, et sellise teeneka siniverelise autori raamatut võiks köita millessegi odavamasse kui õilis taimparknahk. Päriselt ei jaksaks tänapäeval seda ju paljud osta, õnneks on hinna ja visuaali vahekord diginaha puhul märksa parem. Kasutasin seda ära.
Kordustrükina andis raamatu välja HEA LUGU.

Unenägude-raamatu autor EVA ROOS tegi laheda treileri :) -- 

andekas ja mitmekülgne inimene, oleks tal vaid rohkem aega, areneks ka kohalik filmikunst veel ägedamalt (ja kõik need alad, millega ta veel tegeleda jõuab)!

Aga kes on Maarjamaa parim naljapildijoonistaja? Eks ikka Hillar Mets. Targad kodanikud loevad Eesti Päevalehte peamiselt selleks, et äripäeviti tema pilte näha. Maailm on pärast seda palju sõbralikum! 

Who is the best cartoonist in Estonia? As we all know the guy's name is Hillar Mets. Clever citizens read the biggest daily Eesti Päevaleht just to see his daily cartoon. Here's just a bunch of them. One day we'll publish them with English captions, I hope.

Kalender 2012 Ligthouses

Olen üha imestunud, kui minu abikaasa Hillar Mets tuleb taas kord jutuga, et üks populaarsemaid teemasid, mis tema oma blogerisse on üles laadinud, on minu kujundatud 2012. aasta (muinsuskaitsealuste) tuletornide kalender Kaido Haageni imekaunite piltidega. 

Selle tekitab kaks mõtet: 

1) miks inimesed peaks minu asju SEALT vaatama (või teistpidi, miks peaks nad sealt just MINU asju vaatama)?

2) peaksin ka siitkaudu inimestele ka hoopis Hillari pilte näitama...

Alustan siiski tuletornikalendriga.

I think it's time to upload here this lovely calendar 2012 -- photos by Kaido Haagen, design by Anneliis Aunapuu. These lighthouses are proteced by Estonian National Heritage Board.

Panen siia indeksina, kui keegi ei viitsi kohe allapoole vaadata :)