Aga kes on Maarjamaa parim naljapildijoonistaja? Eks ikka Hillar Mets. Targad kodanikud loevad Eesti Päevalehte peamiselt selleks, et äripäeviti tema pilte näha. Maailm on pärast seda palju sõbralikum! 

Who is the best cartoonist in Estonia? As we all know the guy's name is Hillar Mets. Clever citizens read the biggest daily Eesti Päevaleht just to see his daily cartoon. Here's just a bunch of them. One day we'll publish them with English captions, I hope.

Kalender 2012 Ligthouses

Olen üha imestunud, kui minu abikaasa Hillar Mets tuleb taas kord jutuga, et üks populaarsemaid teemasid, mis tema oma blogerisse on üles laadinud, on minu kujundatud 2012. aasta (muinsuskaitsealuste) tuletornide kalender Kaido Haageni imekaunite piltidega. 

Selle tekitab kaks mõtet: 

1) miks inimesed peaks minu asju SEALT vaatama (või teistpidi, miks peaks nad sealt just MINU asju vaatama)?

2) peaksin ka siitkaudu inimestele ka hoopis Hillari pilte näitama...

Alustan siiski tuletornikalendriga.

I think it's time to upload here this lovely calendar 2012 -- photos by Kaido Haagen, design by Anneliis Aunapuu. These lighthouses are proteced by Estonian National Heritage Board.

Panen siia indeksina, kui keegi ei viitsi kohe allapoole vaadata :)

Legendi vanaisa-legend

Ülo Vooglaid pani kirja oma lapsepõlvemälestused. Lugude kohal kõrgub tema vanaisa figuur. Raamatu andis välja kirjastus Väike Vanker 2011. Pildid ja kujundus Anneliis Aunapuu. Trükitehniliselt tegin kaelamurdva triki -- peljates 4-värvitrükki kalliks ja imetledes omaaegset duplex-tehnikat -- lasingi raamatu trükkida 2 värviga. Et pildid tuleks, nagu ma soovisin, pidin ikka väga kõvasti nuputama. Muud aspektid jäid täiesti tagaplaanile :)

Eeslehe motiiviks valisin oma armastatud männikäbi, mis kännust kaugele ei ole kukkunud, olles ise teadmistest, kogemustest ja mõtteseemnetest pungil.

Selle pildi tegemiseks uurisin oma emalt, kelle vanaema oli alati ise leiba teinud, et kuidas see asi ikka täpselt käis. Aga mälestused olid hägusad, mäluvarjud ja -valgused hubisemas -- tuli ikka ise otsustada, ja vähemalt Ülo Vooglaid ei kurjustanud, et olen valesti joonistanud.

Lost Golden Age of Estonian Mansions

Teine albumiformaadis nahkseljaga raamat - "Mõisate kadunud hiilgus. Eestimaa mõisainterjööride lugu". Kummardus baltisaksa kultuurile, mis meid rutjus, aga ka tublisti haris. Kujundus Anneliis Aunapuu, autor Mati Raal, tark mees taskus Toomas Zupping.

Mõisaraamatule tundus sobivat selline aadlikrooniga kiivrite ja visiiridega eesleht.

Mati Raal kirjutas raamatusse kõik tarkused, mida ta on ajastumööbli kohta kogunud.

Ka mõisate pottahjude vaheldusrikas disaini- ja tehnikamaailm on tänaseks suuresti hävinud.

Baltisaksa mõisnike perekonnad läksid Hitleri kutsel 1939. a isamaale tagasi.

Alles jäi hulk mõisahooneid, natuke mööblit ja mõned esemed. Pildil olev alustass kannab von Tiesenhauseni ja von Knorringu perekonnavappe, ilmselt maalitud perekondade võsude pulmade puhul umbes 1850. aasta paiku. Serviis asus viimati von Ungern-Sterbergide Toompea palees, (sest nende peretütar oli 1879. a abiellunud von Tiesenhauseniga, tema ämm oli sündinud von Knorring). Lahkuv pererahvas jättis nõud komandandipere hoolde "vastutavale hoiule". Hilisem pommitamine tegi oma töö ja on puhas õnn, et mõned esemed on tänaseni säilinud.

SUUR Koržetsite kalaraamat

Paksuse rekord -- "Koržetsi SUUR kalaraamat" on Anneliis Aunapuu kujundatud raamatutest kõige paksem ja raskem. Siin pildil olen seda omadust küll veidi liialdanud.